Tööpesad

I Aadlikirjanduse žanriaspektid

Võttes arvesse võrdlevaid uurimusi teistest piirkondadest ning Eesti- ja Liivimaa aadli kirjanduslikke praktikaid 18.–19. sajandil, eeldame, et on olemas aadlikirjanduse tüüpžanrid, mis väärivad erilist tähelepanu kirjanduslike muutuste avastamiseks. Nende hulka kuuluvad:

• kroonikad, muu ajalookirjutus ja riigipoliitilised käsitlused;
• kõnekunst, mis oli oluline juba keskaegse Liivimaa vasalli jaoks, kes pidi oma isanda ees täitma nii sõjalist kohustust, kuid abistama teda ka kohtus praktilise elu ja seaduste tundmisega ja suutma oma teadmisi suuliselt veenvalt väljendada;
• ilmalik luule – märkimisväärne osa Eesti- ja Liivimaa varauusaegsete aadlike kirjutatud luuletustest moodustas Poola-Leedu või Rootsi kuningale ja võimuladvikule pühendatud panegüürika. Selle viljelemise kõrgajaks olid kriitilised üleminekuperioodid Poola-Leedu võimu alt Rootsi võimu alla (16./17. sajandi vahetus) ning Rootsi võimu alt Vene võimu alla (17./18. sajandi vahetus). Oletatavasti toimisid värsspanegüürikad kõrgetele riigitegelastele keskaegsete vasallide truudusevande varauusaegse vastena oma isandatele (lad. homagium);
• religioosne luule kui baltisaksa kirjameeste lemmikžanre;
• reisikirjad – reisimine ühest õukonnast, mõisast ja varauusajal ka ühest ülikoolist teise oli tavapärane osa aadliku, varauusajal ka mitteaadlikust üliõpilaste elust.

Neis žanrides loodud tekste uurides otsime vastuse küsimustele, kas ja millised muutused toimusid nobilitas haereditaria viljeldud tüüpžanrides arvukate uute aadlike lisandumisega 16/17. sajandil: kas vana aadel muutus üleminekusajanditel veelgi konservatiivsemaks, eelistades ja kaitstes oma algseid „pärusžanre“, või sarnastusid eri aadligruppide lemmikžanrid pigem omavahel.

 

II Jagatud kontseptsioonid – muutuvad kontseptsioonid

Projekti raames analüüsime, millised varauusaegsele kirjandusele iseloomulikud kontseptsioonid ja neid kandvad mõisted domineerisid vana aadli ja millised varauusajal nobiliteerunud autorite tekstides ning kuidas ühiskonna muutumine mõjutas kummagi autorite ringi teoste keskseid mõisteid. Vaatleme, millisel kujul esines Eesti- ja Liivimaal Euroopa varauusaja humanistlikule diskursusele omane apologeetiline enesestiliseerimine „tõelise aadlina“ (lad. nobilitas vera) ning millal kaotas see mõiste oma aktuaalsuse haritlaste intensiivse aadeldamise tõttu. Kas siinne kirjandus pigem vältis seda kontseptsiooni 16.–17. sajandil, keset pidevat aadeldamist, kohaliku ühiskonna kõrgkihi moodustamiseks täielikult kuni ajani, mil kohalik aadel pandi 1730.–1740. aastatel kirja aadlimatriklitesse? Kas ja kuivõrd mõjutas vana ja uue Liivimaa aadlike retoorilist argumentatsiooni klassikalise antiigi rikkalik retseptsioon, homo novus’e ja Cicero retseptsioon selle peamise näitena? Võimalikku teemade ja mõistete nihet analüüsime muuhulgas ka akadeemiliste disputatsioonide, kõnede ja õnnitlusluuletuste näitel, mille autoriks on noored aadlikud, kes õppisid nii Tartu, Riia ja Tallinna kohalikes õppeasutustes kui ka mujal Euroopas.

 

III Kirjutamis-, levitamis- ja avaldamisstrateegiad ning -eeskujud

Selles tööpesas keskendume järgmiste probleemide analüüsile.

• Kas ja millal võttis vana aadel omaks strateegia levitada oma kirjandusteoseid trükis (tüüpiline teadlaste ja kodanike strateegia) ning loobus käsikirjalisest vormist? Millist rolli mängis ajakirjandus aadli kirjandusliku eneseväljenduse toetamisel või tõrjumisel?
• Kas ja kuidas muutus aadeldatud kirjameeste ja nende järeltulijate kirjanduslik tegevus ühiskonna üldise muutumise kontekstis? Kas aadeldamine muutis nende elustiili, nii et neist sai maa-aadel, või tegutsesid nad edaspidigi linnades teenistujate ja literaatidena? Kas nende järeltulijad hakkasid vältima akadeemilist haridust? Kas ja millise dünaamikaga hakkasid nobiliteeritud kasutama aadlile omaseid kirjandusteemasid, nt. kangelasliku aadli teemat?
• Millised varauusaegsele kirjandusele omased põimumised (nt intertekstuaalsus, sh religioossete ja ilmalike tekstide vahel, visuaalse ja sõnalise meediumi kombineerimine, mitmekeelsuspraktikad) aktiveerusid selle üldise muutuse tulemusena?
• Kas Eesti- ja Liivimaal elanud ja töötanud välismaise aadli kirjutatud ja avaldatud kirjandus mõjus baltisaksa aadlile lisaeeskujuna?
• Kas varauusaegse aadli loodud kirjandus moodustab omavahel tihedalt seotud tekstide võrgustiku, nt rüütelkondade piires või peegeldab üksikteostena peamiselt kirjutavate autorite isiklikke huve?