Projektist

Projekti kujunduses on kasutatud kotka pea, tiivulise lõvi keha ning kitse jalgadega greifi, kes hoiab vasakus käes paljastatud mõõka ja kirjutussulge, paremas aga tekstilehekülgedelt avatud raamatut ning võidupalmi oksa. Koos mõõga, sule ja raamatuga kujutatult sümboliseerib greif Liivimaa haritud aadliku ideaali – ainult osavana sõjakunstis ja kirjakultuuri viljeledes oled väärt võidupalmi. Kujundaja Tiiu Pirsko. Loe logo kohta edasi SIIT.

2023. aasta algusest käivitus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses viieaastane teadusprojekt „Kokkupuuted, üleminek, muutus: nobilitas haereditaria ac litteraria varauusaegse kirjanduse väljakujunemisel Poola ja Rootsi Liivimaal“. Projekti põhieesmärk on teadvustada praegust lünka Eesti- ja Liivimaa aadlikirjanduse algussajandite (16.–17. sajand) uurimisel ning täita see erapooletute, teaduslike ja interdistsiplinaarsete hästi põhjendatud juhtumiuuringute, võtmetekstide allikakriitiliste, kommenteeritud väljaannete ja esinduslikul bibliograafial põhineva käsiraamatuga. Projekt taotleb senise baltisaksa kirjanduse käsitluse kriitilist ümbervaatamist.

 

Projekti hüpotees ja eesmärgid

Projekt põhineb hüpoteesil, et Eesti- ja Liivimaal ei kujunenud kirjutav aadel mitte kiire majandusliku, poliitilise ja õigusliku olukorra paranemisega 18. sajandi lõpul Vene impeeriumi ajal ja valgustusliikumise toel, vaid juba tänu varauusaja sotsiokultuurilistele ja hariduselu muutustele järgmiste etappidena:

  • Poola-Leedu ja Rootsi võimu all olevate haritud ametnike ja literaatide laialdane aadeldamine,
  • uue teenistus- ja haridusaadli ning nende järeltulijate segunemine vana baltisaksa aadliga,
  • uue teenistus- ja haridusaadli kirjanduslike ja teaduslike ideaalide ja pädevuse tunnustamine ja omaksvõtmine vana aadli poolt.
Greif pärineb 1633. aastal Tartu Akadeemias koostatud ja avaldatud trükise „Academicorum Dorpatensium poemata in excessum Gustavi Adolphi Suecorum, Gothorum, Vandalorum, Finnorum, Lapporum, Esthorum, Livonorum, Ingriorum et Careliorum Regis desideratissimi fusa“ („Tartu akadeemikute luuletused Gustav Adolfi, rootslaste, svealaste, vendide, soomlaste, laplaste, eestlaste, liivimaalaste, ingerlaste ja karjalaste igatsetud kuninga surma puhul“) Dorpati Livonorum: J. Pistorius, 1633 tiitellehel leiduvalt vinjetilt.

Projekti raames ei plaanita analüüsida muutuse tulemusi ehk 18.–19. sajandi aadlike poolt loodud kirjandust, vaid sellele eelnenud varauusaegsete aadlike loodud eri žanrides teoseid.

Korrigeerides saksa kirjandusloolase Gero von Wilperti (2005) teesi, mille järgi „balti kirjandust kandsid aadlikud ja literaadid, kelle vaheline piir ähmastus järjest kasvava vastastikkuse interaktsiooni tulemusel, mille käigus aadlikest said kirjanikud ja kirjanikest aadlikud“ („die baltische Literatur wurde getragen von Adligen und Literaten, deren Trennung durch zunehmenden Austausch – indem Adlige Schriftsteller, Schriftsteller geadelt wurden – verwischte”), näitame, et:

  • vana aadli ja literaatide interaktsioon ei olnud varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal mitme-, vaid ühesuunaline nähtus: pärast intellektuaalide aadeldamist toimus mitme põlvkonna jooksul järkjärguline segunemine vana aadliga, mis juhtis arvestatava osa kõrgaadlist end aktiivselt kirjanduslikult teostama,
  • just aeglane, kuid järjepidev haritlaste aadeldamine tagas aadli kirjandusliku eneseväljenduse etableerumise ning kestvuse sajanditeks.

Baltisaksa aadel pakkus haridustraditsioonile toetuva kirjasõna loomise ja selle väärtustamisega eeskuju esimeste põlvkondade eesti kirjameestele, mistõttu kirjasõna valdamisest kujunes eestlaste jaoks üks ühiskonna mõjukasse eliiti tõusmise vahendeid. Seetõttu on varase aadlikirjanduse uurimine ka hilisema eesti kirjanduse mõistmisel ülioluline.

Tööpesad

I Aadlikirjanduse žanriaspektid

Eri žanrides loodud tekste uurides otsime vastuse küsimustele, kas ja millised muutused toimusid nobilitas haereditaria viljeldud tüüpžanrides arvukate uute aadlike lisandumisega 16/17. sajandil: kas vana aadel muutus üleminekusajanditel veelgi konservatiivsemaks, eelistades ja kaitstes oma algseid „pärusžanre“, või sarnastusid eri aadligruppide lemmikžanrid pigem omavahel.

II Jagatud kontseptsioonid – muutuvad kontseptsioonid

Projekti raames analüüsime, millised varauusaegsele kirjandusele iseloomulikud kontseptsioonid ja neid kandvad mõisted domineerisid vana aadli ja millised varauusajal nobiliteerunud autorite tekstides ning kuidas ühiskonna muutumine mõjutas kummagi autorite ringi teoste keskseid mõisteid.

III Kirjutamis-, levitamis- ja avaldamisstrateegiad ning -eeskujud

Püüame tuua selgust vana ja uue aadli kirjanduslike praktikate erinevustes ja sarnastumises, mis puudutab kirjandusteoste levitamist (käsikirjaline-trükitud), aga ka põimumistes autorite võrgustike, nt rüütelkondade raames, ning Liivimaal töötanud välismaise aadli ja kohaliku aadli kirjanduslikus tegevuses. Jälgime, millised varauusaegsele kirjandusele omased põimumised (nt intertekstuaalsus, sh religioossete ja ilmalike tekstide vahel, visuaalse ja sõnalise meediumi kombineerimine, mitmekeelsuspraktikad) aktiveerusid selle üldise muutuse tulemusena ning millist rolli mängis ajakirjandus aadli kirjandusliku eneseväljenduse toetamisel või tõrjumisel.

Tööpesadest lähemalt SIIN.

 

Martin Klökeri loeng „Adel und Literatur im frühneuzeitlichen Baltikum. Fakten – Fiktionen – Analysen“ (Aadel ja kirjandus varauusaegses Baltikumis. Faktid – fiktsioonid – analüüsid) projekti avamisel 20. aprillil 2023 Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Loengu juhatab sisse Kristi Viiding, salvestusel on eestikeelne tõlge.

 

Uurimistööd finantseerib Eesti Teadusagentuur (PRG1926).