Projekti logo
Kas teate, miks on meie projekti logo keskmes tagajalgadel seisev greif – kotka pea, tiivulise lõvi keha ning kitse jalgadega müütiline loom, kes hoiab vasakus käes paljastatud mõõka ja kirjutussulge, paremas aga tekstilehekülgedelt avatud raamatut ning võidupalmi oksa?
Greifist sai Liivimaa heraldiline sümbolloom pärast Liivimaa minekut Poola-Leedu riigi võimu alla 1561. aastal. Esimesel Liivimaa kuberneril ja hetmanil Jan Hieronymowicz Chodkiewiczil oli greif vapiloomaks ja 1566. aastast võis seda kasutada ka Liivimaa. Algsel Liivimaa vapil kandis greif rinnal kuningas Sigismund Augusti nimetähti SA ning peas krooni. Rootsi võimu alla minekuga 1629. aastal jäi greif endiselt Liivimaa vapiloomaks, nii nagu temast sai hiljem ka Liivimaa Rüütelkonna ning 19. sajandil Liivimaa kubermangu vapiloom. Greif ehtis muide ka varauusaegse Liivimaa piiritulpasid. Kui sõidate Riia-Jelgava teed, peatuge Olaine lähedal – seal võib teda kohata kõrvu Kuramaa piiritulbaga.
Poliitilise võimu sümbolina kandis greif üksnes mõõka. Kirjutussule, raamatu ja võidupalmi oksaga ehtis ta end teadaolevalt esmakordselt ühe varaseima Tartu trükise tiitellehe vinjetil: 1633. aastal Tartu Akadeemias koostatud ja avaldatud trükisel „Tartu akadeemikute luuletused Gustav Adolfi, rootslaste, svealaste, vendide, soomlaste, laplaste, eestlaste, liivimaalaste, ingerlaste ja karjalaste igatsetud kuninga surma puhul“ (Academicorum Dorpatensium poemata in excessum Gustavi Adolphi Suecorum, Gothorum, Finnorum, Lapporum, Ingeriorum et Careliorum regis desideratissimi fusa).
Koos mõõga, sule ja avatud (käsikirjalise!) raamatuga kujutatult sümboliseerib greif Liivimaa haritud aadliku ideaali – ainult osavana sõjakunstis, kuid samas kirjakultuuri viljeledes oled väärt võidupalmi. Arte et Marte!