• Autor
  • David Hilchen
  • Koostajad, toimetajad, tõlkijad, kommentaaride autorid
  • Kristi Viiding, Martin Klöker
  • Eessõna autorid
  • Kristi Viiding, Maria-Kristiina Lotman
  • Väljaandja
  • Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
  • Kirjastus
  • Münster: Lit-Verlag
  • Ilmumisaasta
  • 2021
  • Lehekülgi
  • 243
  • Sari
  • Baltische literarische Kultur 3
  • Pealkiri eesti keeles
  • Luulepurje all. Ladinakeelsed luuletused

Liivimaa humanisti David Hilcheni kogutud luuletuste kommenteeritud ja saksakeelse tõlkega varustatud väljaanne „Sub velis poeticis. Lateinische Gedichte“ (Luulepurje all. Ladinakeelsed luuletused) on esimene köide Hilcheni kogutud teostest ja koondab tema poeetilisi tekste, nagu näiteks lüürikat, epigramme ja satiiri.

David Hilchen (1561–1610) on väheseid rahvusvaheliselt tuntud liivimaalasi varasest uusajast. Vaatamata kunagisele kuulsusele poliitiku ja juristina (Liivimaa Maaseaduse eelnõu 1599, Riia kantseleikord 1598, Riia koolikord 1594 jt), Liivimaa esimese trükikoja ning akadeemilise gümnaasiumi rajajana, luterluse eestseisjana rekatolitseerimise aegsel Liivimaal, Justus Lipsiuse korrespondendina jne, pole järelpõlved ühegi teise liivimaalase mõju nii vastuoluliselt hinnanud. Teda on nimetatud kord „muusapojaks“ (Heliconius), siis aga „põrgupojaks“ (Höllenkind), kes olevat oma humanistlikku õpetatust kasutanud kaasmaalaste vabaduste hävitamiseks ja elutingimuste halvendamiseks, kuni tal endal tuli Riia kohtus surma mõistetuna (1601) lahkuda pagendusse Poola.

Hilcheni rohkem kui 40 ladinakeelset luuletust on kogutud kokku tema käsikirjadest ja 16.–17. sajandi trükistest, millest enamik on säilinud ühe-kahe eksemplarina. Luuletused on laiali üle kogu Ida- ja Kesk-Euroopa, enamjaolt Eestis, Lätis, Poolas ja Saksamaal. Editsioonile ning raamatu-, isiku- ja kirjanduslooliselt kommenteeritud tõlkele saksa keelde eelneb allikakriitiline käsitlus David Hilcheni biograafiast ning luule rollist tema elus, samuti põhjalik analüüs Hilcheni luuletuste värsimõõtudest ja -vormidest, mille juures oli raamatu koostajatele Kristi Viidingule ja Martin Klökerile abiks Tartu Ülikooli kaasprofessor Maria-Kristiina Lotman.

Väljaanne on kolmas köide Martin Klökeri algatatud ja toimetatud raamatusarjas „Baltische literarische Kultur“ (Balti kirjakultuur). Raamatu ettevalmistust on toetanud Eesti Teadusagentuur (PUT1030, 2016–2019), DAAD (2020), NAWA ULAM (2021).