Kristi Viiding „Joachim Rachels (1618–1669) Spottepigramme im Kontext der frühen livländischen Barockdichtung“
Viiding, Kristi (2025). Joachim Rachels Spottepigramme im Kontext der frühen livländischen Barockdichtung. Beate Hintzen. Latin Literature of the Baroque Period – contents, literary forms, and functions. (83−104). Leiden: Brill. (Poesis: Schriften zu Literatur und den Künsten der Frühmoderne. Studies on Arts and Literature in the Early Modern World / Études sur les arts et les littératures de la Première Modernité; 3).
DOI: 10.30965/9783846769416_006
Artikkel käsitleb Liivimaa barokkluule avaperioodi (1620.–1650. aastad) kolme peamist suunda: Tartu akadeemias loodud ladinakeelne juhuluule, mis keskendus vormiuuendusele; Martin Opitzi ja Paul Flemingi eeskujul loodud rahvakeelne luule, mis ilmus peamiselt Tallinna gümnaasiumi ringkonnas, ning kolmandaks 1640. aastate õpetatud ja satiirilised epigrammid, mis lõid puänte antiigipärandit tõlgendades. Viimast, seni kõige vähem uuritud lähenemisviisi analüüsitakse üksikasjalikumalt Joachim Racheli (1618–1669) hiljuti taasleitud epigrammide kogu „Epigrammatum centuria“ (1648) alusel, mis on mahukamaid tekstiallikaid sedalaadi epigrammide kohta Eesti- ja Liivimaal. Analüüs näitab, kuidas Rachel, hiljem tuntud kui „saksa Lucilius“ või „saksa Juvenalis“, alustas oma luulekarjääri Liivimaal kui „Martialis redivivus“: kuidas ta rajas oma stiili eruditsiooni ja pilkamise põimimisele, antiikkirjanduse ja mütoloogia õpetatud viidete mitmetähenduslikkusele ning eriti hariduse ja ladina luule, sh omaenda luuletuste tühisuse (vanitas) motiivile.