Kristi Viiding „Improving Humanist Latin in the Periphery of North-Eastern Europe“
Viiding, Kristi (2024). Improving Humanist Latin in the Periphery of North-Eastern Europe. In: Florian Schaffenrath, Dirk Sacre (Ed.). Acta Conventus Neo-Latini Lovaniensis II. Proceedings of the Eighteenth International Congress of Neo-Latin Studies (Leuven 2022). (700−710). Leiden: Brill. (Acta Conventus Neo-Latini; 18).
Ladina keele ajaloost on hästi teada kesk- ja varauusaja ladina keele kõrvuti esinemine 15. ja 16. sajandil. Vähem tähelepanu on pööratud asjaolule, et lisaks tsitseroniaanlusele ja lipsianismile mõjutas humanistide ladina keelt märkimisväärselt ka kõnelejate ja eriti nende ladina keele õpetajate emakeel ja seda mitte üksnes häälduses. Liivimaa oli nii enne kui ka pärast reformatsiooni mõjutatud saksa koolisüsteemist ja saksa humanistide ladina keele standardeist. Alles poliitiline liitumine Poola-Leedu suurvürstiriigiga 1561. aastal viis liivimaalased otsekontakti Itaalia humanistidega ning nende arusaamaga humanistlikust ladina keelest. 1587. aastal koostas Riia linnasekretär David Hilchen (1561–1610) kõne „De amabili civium Christianorum concordia paraenetica oratio“ (Kõne kristlaste armastusväärsest üksmeelest), mille keelelise korrektuuri tellis ta Itaalia humanistilt ja Poola õukonnahistoriograafilt Gian Michele Brutolt (1517–1592). Bruto keelekorrektuuri analüüs toob ilmsiks, millised olid Itaalia humanisti meelest peamised lüngad Põhja-Baltikumi haritlaste ladina keele uususes.