Sektsioon aadlist ja identiteedi kujundamisest Põhjamaade renessansiuurijate konverentsil

25.–27. septembril 2024 toimus Aarhusis Põhjamaade renessansiuurijate võrgustiku NNRS VI konverents „Identities in the Early Modern Period“ (Identiteedid varasel uusajal), mille raames korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse juhtivteadur Kristi Viiding koos Tšehhi Teaduste Akadeemia filosoofia instituudi kolleegi dr Lucie Storchovága kolmest ettekandest koosneva sektsiooni „Nobilitas and identity formation: case studies from central and North-Eastern Europe (c. 1550–1650)“ (Nobilitas ja identiteedi kujundamine: juhtumiuuringuid Kesk- ja Kirde-Euroopast (1550–1650)).

Kristi Viidingu enda ettekande „The identity of nobilitas literaria as an academic subject“ aluseks oli Tallinnast pärit kaupmehepoja, hilisema siinsete aadlike koduõpetaja ja Niguliste pastori Nikolaus Spechti 1631 augustis Wittenbergi ülikoolis peetud mahukas (57 lehekülge) disputatsioon. Trükisele lisatud õnnitlusepigramm poeesiaprofessor August Buchnerilt näitab, et Spechti tekst humanistidele olulisel teemal oli seotud Tallinnas ja Tartus gümnaasiumide ja ülikooli avamisprobleemidega – olukorraga, kus regiooni haritlasaadli, st magistri-, litsentsiaadi- ja doktorikraadiga haritlaste hulk hakkas hüppeliselt kasvama ning neid hakati esmakordselt ka koha peal koolitama. Vastastikkuse kohanemisstrateegia leidmiseks vajasid teadmisi nii sünnijärgsed aadlikud kui ka uued haritlasaadlikud. Specht lähtus uue haritlasaadli selgitamisel sünnijärgse aadli tavapärasest hierarhiast, privileegidest ja moraalipõhimõtetest, seades ideaaliks topeltaadliku – sünnijärgsest aadlist pärit haritlase, kes ei oleks üksnes ülikooli külastanud, vaid neis ka õppinud ja kraade kaitsnud. Ehkki Spechti visioon kahe aadli võrdsusest oli idealistlik, teenis ta oma põhjaliku käsitlusega „aadlieksperdi“ staatuse ja tunnustuse eeskätt Liivimaa aadli hulgas, saades kutse N. von Thurni poegade koduõpetajaks Pärnus.