Kristi Viidingu loeng Szczecini ülikoolis märkmetest varauusaegsetes õigusõpingutes
„Jäta see meelde või pane kirja“: märkmete tegemise juhised varauusaegsetes õigusõpingutes
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse juhtivteaduri Kristi Viidingu ettekanne 18. aprillil 2024 Szczecini ülikoolis
Szczecini ülikooli õigusteaduskonna korraldatavas seminaridesarjas „Hybrida“ peetavas ettekandes käsitleb Kristi Viiding kaht varauusaegset ladinakeelset õppemetoodilist kirjutist, mis suunasid õigusõppe huvilisi metoodilisele märkmete tegemisele ja kasutamisele. Mõlema juhendmaterjali autoriks oli Riia humanist ja jurist David Hilchen (1561–1610), need valmisid vastavalt 1592 Riias ja 1605 Zamośćis. Hilchen oli õppinud õigusteadust Ingolstadti, Tübingeni ja Heidelbergi Ülikoolides, kuid ei doktoreerunud, vaid pühendus õigusemõistmisele Riia linnas ja Vendeni kohtutes ning seadusloomele: 1599 valmis tal Liivimaa maaõiguse eelnõu, 1586–1599 veel rida Riiaga seotud õigusakte. Tema kitsamaks valdkonnaks oli pärimisõigus. Alates 1603 elas ta eksiilis Zamośćis. Ettekanne näitab, et Liivimaal 16./17. sajandi vahetusel toimunud õiguslikustumise ja kirjalikustumise protsessis oli oluline koht ka õigusõppe muutumisel järjest kirjalikumaks.
Put it in your mind or in the notes: Instructions for Taking notes in Early Modern Law Studies
Research professor of the Under and Tuglas Literature Centre, Kristi Viiding’s lecture at the University of Szczecin
My talk presents two Latin guidelines for taking notes for future professional legal activity, from 1592 in Riga and c. 1605 in Zamość, written by the Livonian-Polish humanist and lawyer from Riga, David Hilchen (1561–1610), who had studied law and rhetoric in German universities (Ingolstadt, Tübingen, Heidelberg) but did not promote. Yet he was very successful in practice: he composed the draft of the Livonian Land Law in 1599 and many other regulations for the city of Riga between 1586 to 1599. In 1595, he was one of the representatives of the King of Poland in an international dispute with Brunswick over the inheritance of Princess Sophia. His special interest was the law of succession. From 1603, he lived in exile in Zamość. My aim is to demonstrate the importance of the prescriptive genre of ratio studiorum for the research of the practice of legal notebooks.