Kristi Viidingu ja Merike Kurisoo ühisettekanne 28. Põhjamaade ikonograafia konverentsil

25.–28. augustil 2024 toimus Laulasmaal 28. Põhjamaade ikonograafia konverents, mille teema oli seekord „Kõnelevad pildid ja kunstiteosed“. Projekti juhtivteaduri Kristi Viidingu ja Niguliste muuseumi kuraatori Merike Kurisoo interdistsiplinaarne ühisettekanne „Plants and prayers. Holy mothers, prayer texts and healing herbs on the Bollnäs Holy Kinship altarpiece“ (Taimed ja palved: Pühad emad, palvetekstid ja ravimtaimed Bollnäsi Püha Hõimkonna altariretaablil) oli pühendatud 16. sajandi algul Tallinnas Michel Sittowi töökojas valmistatud ja Bollnäsi kiriku jaoks tellitud Püha Hõimkonna retaablil leiduvate tekstikatkendite ja kujutatud taimede analüüsile.

Ettekandes esitleti 2023. aastal toimunud süstemaatilisel autopsial põhinevaid lugemeid ja eritleti kaht altaril esindatudtekstiliiki: palvetekste ja deiktilisi tekste. Süsteemne lähenemine deiktilistele tekstidele võimaldas näidata Enimi hõlmal katkendlikult loetava teksti stiiliregistri erinevust kõigist teistest retaablil leiduvatest ladinakeelsetest tekstidest ja tuvastada pealiskirja sisueeskujuna Enimi poja Servatiuse hagiograafia 11. sajandist. Altarile valitud tekst rõhutab Servatiuse kui Tongereni peapiiskopi tagakiusamist pärast Roomas toimunud ordineerimist. Servatiuse elukäigu sarnasus altari tellimisaegse Uppsala peapiiskopi Jacob Ulfssoni elulooga lubas esitada hüpoteesi Ulfssonist kui altari tellijast ning lähtuda altari tiibadel kujutatud taimede interpreteerimisel Ulfssoni hariduslikust taustast Rostocki ja Pariisi ülikoolis ning Roomas paavsti lähikonnas. Retaabli palvetekstide tihe seos Maarja kuulutamisega 15. märtsil võib aga – hoolimata paradiisiaia (hortus conclusus) kontekstist – selgitada, miks kujutatud taimed on õite ja viljadeta, st vegetatsiooni varaseimas staadiumis.