Kristi Viidingu ettekanne Paul Flemingi ja Thomas Poluse luulest uuslatinistide kongressil

14.–19. juulil 2025 toimus Aix-en-Provence’s XIX rahvusvahelise uuslatinistide assotsiatsiooni (IANLS) kongress. See on maailma suurim varauusaja ladinakeelse kirjasõna ja ladina keelega tegelevate teadlaste kokkusaamine, mis toimub iga kolme aasta tagant. Ligi 400 ettekandega kongressil pidas saksa barokkpoeedile Paul Flemingile pühendatud sektsioonis ettekande „Retrospektiivsel kirjanduslike eeskujude otsingul: Paul Flemingist Thomas Poluseni“ aadliprojekti juhtivteadur Kristi Viiding.

Ettekande lähtekohaks oli ühelt poolt kirjandusloo opinio communis, et Flemingi viibimine Tallinnas 1630ndatel aastatel andis olulise tõuke Eestimaa saksa- ja eestikeelse luule arengule; teisalt teadmine, et Fleming oli tollases Euroopas üks silmapaistvamaid uusladina luuletajaid. Kas Flemingi eeskuju Eesti- ja Liivimaal piirdus tõesti pelgalt rahvakeelse luulega? Ettekandes kasutati hüpoteesi kontrollimiseks Flemingi lähedase sõbra, Tallinna gümnaasiumi luulekunsti professori Timotheus Poluse poja, Rootsi aadlikuks tõusnud Thomas Poluse (1634–1708) ladinakeelset luulet 17. sajandi II poolest, eriti tema pikka heksameetrites luuletust „Ülistusluuletus Pufendorfi Rootsi ajaloo teose [ilmumise] puhul“ (1686).